“…ära ole uskmatu, vaid usklik!” Johannese 20:27
Piiblis on kirjas järgmine lugu: “Aga Toomas, … üks kaheteistkümnest, ei olnud nendega, kui Jeesus tuli. Teised jüngrid ütlesid nüüd talle: “Meie oleme näinud Issandat.” Aga tema ütles neile: “Kui ma ei näe … ning ei pista oma sõrme naelte asemeisse ega oma kätt tema külje sisse, ei usu ma mitte!” Ja kaheksa päeva pärast olid ta jüngrid taas kodus ja Toomas nendega. Uksed olid lukus, aga Jeesus tuli, jäi seisma nende keskele ja ütles: “Rahu teile!” Seejärel ta ütles Toomale: “Pane oma sõrm siia ja vaata minu käsi ning pane oma käsi ja pista mu külje sisse ning ära ole uskmatu, vaid usklik!” Toomas vastas talle: “Minu Issand ja minu Jumal!”” (s 24-28). Selle loo imelisus ei seisne selles, et Kristus suutis läbi suletud ukse sisse astuda ja jüngrite silme all kuju võtta. See on muidugi muljetavaldav. Kuid veel enam avaldab muljet see, et Kristus tuli kohale, et kõneleda kahtlejaga! Fakt on see, et kaheksa päeva tagasi polnud Kristus jüngritega samas toas olnud, kui Toomas teistele oma kahtlustest jutustas. Kuid “Issand teab inimese mõtteid…” (Ps 94:11). Mõni meist oleks ehk Toomast vaadates mõelnud: “Kandke ta maha, ta ei sobi jüngriks!” Kuid Jeesus ei mõtelnud nii. Ta tundis ära ausa südame ja otsiva hinge ning tuli, et vastata ta küsimustele. Ka Sinu kahtlused ei muuda Sind kõlbmatuks! Too need vaid palves Jeesuse ette ning Tema juurest ära minnes saad öelda: “Minu Issand ja minu Jumal!”
Piiblisalmid tänaseks: Iiob 15-17; 2. Korintlastele 5
