„Ja teie, isad, kasvatage neid juhatamise ja manitsemisega Issanda tahte järgi!“ (Efeslastele 6,4)
Lapse kasvatamine jätkub ka siis, kui laps on teismeeas. Teismelised on lihtsalt mobiilsemad, veedavad koos Sinuga vähem aega ning on iseseisvamad. Nüüd on nende eeskujuks eakaaslased, kes on sama ebaküpsed kui nemad. Isegi, kui oled lapsele enne teismeikka jõudmist andnud vaimse ja moraalse aluse, juhtub teismeeas nendega ikka midagi ootamatut. Ootamatused on paratamatud ja märk teismeliseks olemisest. Nende otsmikusagarad ei ole veel välja arenenud. Otsmikusagara ülesanne on otsuseid teha, kontrollida äkkmõtteid ja vastutada moraalse arengu eest. See areneb välja alles kahekümnendates. Mis juhtub aga lapsepõlves kuuldud piiblilugudega? Need on kõik ajus olemas, kuid ajutiselt kaduma läinud. Teismelised ei ole Su õpetust maha jätnud ning nende uskumuste süsteem ei ole ära kadunud, see on lihtsalt pausile pandud, kuni ajus on kasvamine lõppenud. Sinu ülesanne on mitte paanikasse minna, palvetada ja lasta Jumalal nendega tööd teha. Armasta neid ja paku tuge. Ela Jumala põhimõtete järgi ning ole neile eeskujuks. Ole kaastundlik ja õpeta neile, kuidas nende käitumine teisi mõjutab. Aita neil õppida end kontrollima ning oma tegevuste tagajärgedega tegelema. Ole kannatlik ja ära anna alla. Oled nendesse Jumala Sõna külvanud ning „ärgem tüdigem head tehes, küll me omal ajal ka lõikame, kui me enne ära ei nõrke!“ (Gl 6,9) Hb 5-8 Mk 6:30-44 Ps 18:30-50 Õp 11:22
