„Õiglase isa võib tõesti hõisata, kes targa on sünnitanud, võib temast rõõmu tunda. Olgu su isal ja emal rõõm!“ (Õp 23, 24-25)
Sinu eesmärk vanemana ei peaks olema kasvatada ideaalseid lapsi, vaid anda neile tarkust edukaks eluks. See omakorda püstitab kaks väljakutset: vanemlik hülgamine ja vanemlik kinnisidee. Teine kehtib vanemate kohta, kellele lapsed muutuvad kinnisideeks. Nende motiivid võivad olla head, kuid selline lastele keskendumine toob endaga kaasa tõsiseid probleeme: 1) teevad nad lastest oma elutöö. Viimane ei ole aga laste huvides. Kui teed lastest maailmanaba, siis ootab neid ees ebameeldiv äratus kohtumisel tõelise maailmaga. 2) toovad emotsionaalne ja füüsiline väsimus endaga kaasa vanemliku läbipõlemise. Just nagu patareid ei saa lõpmatuseni kasutada, tuleb ka vanematel end vaimselt, füüsiliselt ja hingeliselt laadida. 3) võib super-vanem olemine abielule halvasti mõjuda. Seda eriti siis, kui see on ema. Isa võib hakata lapsi põlgama, sest need võtavad temalt naise. Naine omakorda võib hakata arvama, et mees on isekas,ega taha piisavalt pühenduda. Nii või teisiti on nende kahe vahele lükatud kiil, mis võib abielule kalliks maksma minna. Piiblis on kirjas: „Teie leebus saagu teatavaks kõigile inimestele.“ (Fl 4,5) Tasakaal ja mõõdukus on terve ja õnneliku pereelu võti.
