„Ka kui ma kõnniksin pimedas orus, ei karda ma kurja, sest sina oled minuga.“ (Psalmid 23, 4)
Siin on surma kohta kehtivad tõed. 1) on see kindel. Räägitakse lugu hüpohondrikust, kes lasi oma hauakivile kirjutada järgmised sõnad: „Nüüd ehk usute, et olin haige.“ Tark on surmaks valmis olla, kuid mitte lasta sel elu varjutada. 2) on see lõpp-peatus. Sõna „kõndima“ tähendab, et iga päev tuleb Sinu lahkumise kuupäev lähemale. Sõna „läbi“ ütleb, et see on vaid ajutine ja et Sa ei ole oma lõpppeatuses. Sõna „metamorfoos“ võib kasutada rööviku kohta, kellest liblikas saab. Nii on ka Piiblis Sinu uut keha järgmiste sõnadega iseloomustatud: a) kadumatu (vt 1 Kr 15, 53) ja b) surematu. (vt 2 Kr 15, 53) Me ei pea kartma, sest Jumal on meiega, ta on surma üle võitu saanud. Jeesus ütles: „Ma olin surnud ning ennäe, ma elan igavesest ajast igavesti ning minu käes on surma ja surmavalla võtmed.“ (Ilm 1, 18) Rõõmusta, sest Sinu igavese elu võtmed ei ole kellegi muu kui Sind armastava Päästja käes.
2 Sm 1:1 – 3:21 Jh 4:1-12 Ps 89:38-52 Õp 23:19-21
