„Enne, kui nad hüüavad, vastan mina;kui nad alles räägivad, olen mina kuulnud.” (Jesaja 65,24)
Kui Wilda Lahmanni abikaasa varahommikul ärgates õhku ahmis ja rinnust kinni hoidis, ei olnud aega kiirabi oodata. Wilma sai oma mehe autosse, kus too vastu ust vajus. Haiglani oli 24 kilomeetrit ja see oli liiga pikk maa. „Issand, saada abi,” oli Wilma palve. Ligi kahe kilomeetri pärast nägi Wilma teel autot. „Kas mu silmad petavad mind?” Tee peal seisis kiirabiarst. Kas ta ootas neid? Kes oskas neile helistada? Wilma peatas auto ja jooksis abi järele. Meedikud viisid Wilma mehe Randy haiglasse. Järgmised kolm päeva olid kriitilised. Wilma ei lahkunud mehe kõrvalt ja palvetas, et ta üles ärkaks. Toibudes sai Randy teada, et Wilma ei kutsunud kiirabi. Ometi vastasid meedikud õnnetuse väljakutsele. Nad kontrollisid isegi üle, et kas koht on õige. Wilma jõudis mõni sekund hiljem. Randy südamerabandus oleks võinud talle saatuslikuks saada, kui parameedikuid poleks kohal olnud. Kriisiolukorras ei ole tihti võimalust helistada pastorile või palvekaaslasele. Sel puhul on hea teada, et Jumal ütleb: „Enne, kui nad hüüavad, vastan mina; kui nad alles räägivad, olen mina kuulnud.” (Js 65,24) Jumal töötab lakkamatult: „Tema lunastab su elu hukatusest” (Psalmid 103,4) veel enne, kui oled hätta sattunud.
Piiblisalmid tänaseks: 3 Mo 26-27 Lk 2,41-52 Ps 74,12-23 Õp 2,7-8
