„Kes algusest alates kuulutab lõppu ja aegsasti ette, mida veel ei ole tehtud.“ (Js 46,10)
Kuidas saab kindel olla, et Jumal on Piibli allikas ning meie usaldust väärt? Läbi täitunud ennustuse. Mitte üheski muus usundis ei ole täpseid, korduvaid ja õigeid ennustuste täitumisi, mis on tehtud aastaid enne tegelikku sündmust. Ajalised inimesed teavad tulevikku vaid siis, kui seda öeldakse neile lajatu olendi poolt. Jumal on meile selle tõestuse andnud nii, et teaksime, et Piiblil on jumalik autor. „Tuletage meelde endisi asju muistsest ajast, sest mina olen Jumal ja kedagi teist ei ole, mina olen Jumal ja ükski ei ole minu sarnane; kes algusest alates kuulutab lõppu ja aegsasti ette, mida veel ei ole tehtud; kes ütleb: minu nõu läheb korda ja ma teen kõik, mis ma tahan.“ (Js 46, 9-10) Piibel koosneb kuuekümnekuuest raamatust, mis kirjutati aastatel 1400 e. Kr kuni 90 p. Kr. Piiblis on umbes 3856 ennustustusega seotud kirjakohta. Ja ligi 25% Piiblist on konkreetsed etteennustused, mis juba on täide läinud. Isaac Newton on öelnud: „Leian Piiblist rohkem kindlaid autentsuse märke kui ükskõik millisest ilmalikust loost.“ Kuidas siis saab olla, et on inimesi, kes Piiblit ei usu? See on nii, sest nad ei ole Jumalale oma südant avanud. Paulus kirjutas: „Sest kes inimestest teab inimese mõtteid peale inimese vaimu, kes temas on? Samuti ei tea ükski Jumala mõtteid peale Jumala Vaimu. Aga meie ei ole saanud maailma vaimu, vaid Vaimu, kes on Jumalast, et me võiksime teada, mida Jumal meile armust kingib. Seda me siis ka räägime mitte inimtarkuse õpetatud sõnadega, vaid Vaimu õpetatud sõnadega, võrreldes vaimseid asju vaimsetega. Aga maine inimene ei võta vastu midagi, mis on Jumala Vaimust, sest see on temale narrus ja ta ei suuda seda tunnetada, sest seda tuleb mõista vaimselt.“ (1 Kr 2, 11-14)
Ap 22-23 Mt 28:11-20 Ps 46 Õp 16:20-22
