„Tark inimene varjab, mida ta teab.“ (Õpetussõnad 12, 23)
Kellegi vajadus midagi teada saada ei tähenda, et pead midagi ütlema. Kui Jeesuse sõber tahtis Jeesuse vahistamist peatada, ütles Jeesus: „Kas sa arvad, et ma ei või oma Isa paluda, ja ta saadaks mu käsutusse praegu rohkem kui kaksteist leegioni ingleid? (Mt 26, 53) Kui Jeesus Pilaatuse ees seisis, siis oli võim Jeesuse käes, ometi ei teinud ta midagi. Ta oli „vait oma niitjate ees.“ (Js 53,7) Miks ta lihtsalt seisis ja vaikis? Jeesus teadis oma saatust ja ta tundis oma isa. Pealegi ei olnud Jeesus kohtu ees, vaid Pilaatus. Kui Jumalat tunned, siis võid kõigele kindlalt vastu seista ja vajadusel vaikida. Mõnikord ongi targem öelda: „Mul ei ole hetkel vastust, aga ma mõtlen selle üle, palvetan ning tulen tagasi.“ „Tark inimene varjab, mida ta teab, aga alpide süda kuulutab nende rumalust.“ (Õp 12, 23) Vastuseid ootavad inimesed üritavad Sind survestada vastama enne, kui valmis oled. Kui Sa ei tea, mida öelda, siis palveta ja küsi Jumalalt, tema ütleb Sulle millal mida öelda. Jumala lubadus on: „Ja ma panin oma sõnad sulle suhu, ma peitsin sind oma käe varju alla.“ (Js 51, 16) Uhkus utsitab meid tagant ega lase sõnu korralikult läbi mõelda. Tarkus kutsub kannatlikkusele ja läbimõeldud sõnadele. Sina palu aga Jumala tarkust. Jr 49-50 Mt 6:19-34 Ps 122 Õp 15:10-14
