„Pärast neid lugusid tuli Aabramile nägemuses Issanda sõna.“ (1. Moosese raamat 15,1)
Kui Jumal Sulle elu jaoks nägemuse annab, siis ei anna ta kohe kõiki detaile Sulle teada. Ta ütleb lihtsalt: „Ära karda, Aabram! Mina olen sulle kilbiks. Sinu tasu on väga suur!” (1 Ms 15,1) „Ja Issand ütles Aabramile: „Mine omalt maalt, omast sugukonnast ja isakojast maale, mille ma sulle näitan! Ma teen sind suureks rahvaks ja õnnistan sind, ma teen su nime suureks, et sa oleksid õnnistuseks!““ (1 Ms 12, 1-2) „Aabram oli seitsekümmend viis aastat vana, kui ta Haaranist lahkus,“ (1 Ms 12,4) jättes maha „karja, hõbeda ja kulla.“ (1 Ms 13,2) „Usus oli Aabraham kuulekas, kui teda kutsuti minema paika, mille ta pidi saama pärandiks ja ta läks välja, teadmata, kuhu ta läheb.“ (Hb 11,8) Ta ei teadnud, mis tema lõpp-peatus on ja kuidas ta sinna saab. Ta teadis vaid, et Jumal käskis tal turvalisest kohast ära minna. See, mille oled valmis maha jätma, määrab ära selle, mille Jumal Sulle usaldab. Jumalaga koos kõndides saad vajamineva info. Kas Jumal, kes ütles Aabrahamile: „Mine omalt maalt, maale, mille ma sulle näitan,“ (1 Ms 12, 1) ütleb täna sama Sulle? Ära karda, lihtsalt kuuletu ja hakka usus astuma.
2 Aj 29-31 Jh 12:20-36 Ps 118:19-29 Õp 28:5-8
