„Ma olen kõigile saanud kõigeks, et igal juhul mõned päästa.“ (1. Korintlastele 9, 22)
Paulus ei taganenud Sõnast millimeetritiki, kuid kui asi puutus traditsioonidesse ja inimeste eelistustesse, siis ei hakanud ta vaidlema. Näitaks arvasid mõned Korintose kristlased, et paganatele ohverdatavat liha süüa oli patt. Paulus ei hakanud nendega vaidlema. Ta kirjutas: „Kuid kõikidel ei ole seda tunnetust. Mõned ju söövad harjumusest ebajumalatega tänini seda liha just nagu ebajumalale ohverdatut ja nende sisetunne, nõrk nagu see on, saab määritud. Söök ei vii meid Jumalale lähemale. Kui me ei söö, ei jää me millestki ilma, ega saa me mingit kasu, kui sööme. Vaadake aga, et see teie meelevald kuidagi ei saaks komistuseks nõrkadele!“ (1 Kr 8, 7-9) Eelneva mõtte võtab ta kokku järgmiselt: „Nõrkadele ma olen saanud nõrgaks, et võita nõrku. Ma olen kõigile saanud kõigeks, et igal juhul mõned päästa.“ (1 Kr 9, 22) Jumal ei kutsunud meid teoloogilisi väitlusi, vaid inimesi Kristusele võtma. Ole armuline nende vastu, kes arvavad või riietuvad Sinust erinevalt ning kelle jaoks on olulised muud asjad. Ole armuline nende vastu, kelle viis ülistada ja kelle Piibli teadmine Sinu omast erineb. Ela Pauluse üleskutse kohaselt: „Kutsun teid üles elama selle kutsumise vääriliselt, millega te olete kutsutud,kogu alandlikkuse ja tasadusega, pika meelega, üksteist sallides armastuses ning olles usinad rahusideme kaudu pidama Vaimu antud ühtsust.“ (Ef 4, 1-3)
1Sm 8-10 Lk 23:26-34 Ps 54 Õp 21:18-21
