“…ja ei ole mingit erapoolikust.” Koloslastele 3:25
John Ortberg on kirjutanud: “Mu sõber Andy Chan töötab Stanfordi ärikooli ametissemääramise osakonnas, mis aitab kooli lõpetajatel tööd leida. Ta ütleb, et tahab ühel päeval kirjutada raamatu pealkirjaga “Müüt kirest”. See räägib müüdist, mille kohaselt on kusagil täiuslik töökoht, ideaalne kutsumus, mis sobib mu hingega nagu võti, mis klapib õigesse lukuauku. Kui ma vaid leiaksin selle töö, siis paiskuksid mu südamest kirevalingud nagu vesi Niagara kosest.” Me hellitame endas romantilist mõtet sellest, kuidas leiame töö, millesse armume esimesest silmapilgust. Kuid mis siis, kui teed tööd, mis Sinus üldse kirge ei tekita? Ortberg jätkab: “Kirg töö vastu ei ole tavaliselt maa sees uinuv vulkaan, mis ootab võimalust purskama hakata. See on hoopis lihas, mis muutub iga päevaga tugevamaks, kui kohale läheme ning teeme, mida meilt oodatakse, ja veel pisut enamgi.” Paulus kirjutas: “Mida te iial teete, seda tehke kogu hingest, nõnda nagu Issandale ja mitte nagu inimestele, teades, et te saate Issandalt palgaks pärisosa. Teenige Issandat Kristust! Sest kes teeb ülekohut, saab kätte, mis ta on teinud ülekohut, ja ei ole mingit erapoolikust.” (s 23-25). Võib-olla on abiks, kui paned oma lauale sildi: “Jumala pärast, anna endast parim!” Miks? Kahel põhjusel. 1. Sest Sa esindad oma töö juures Kristust. 2. Kui oled ustav väikestes asjades, usaldab Tema Su kätte ka suuremaid (Mt 25:21).
Piiblisalmid tänaseks: Psalm 67-72; Efeslastele 4
