„Andke ja teile antakse.” (Luuka evangeelium 6, 38)
Eelmisel sajandil pidi üks parlamendiliige Šotimaal tähtsa kõne pidama. Ta sõitis rongiga Edinburghi, sealt kaarikuga lõunasse oma sihtkohta. Teed olid halvad ning kaarik jäi mudasse kinni. Üks Šoti sulasepoiss tuli neile appi ning kaarik tõmmati mitme hobusega välja. Parlamendiliige küsis poisi käest, kui palju ta abi eest võlgneb. „Mitte midagi,“ ütles poiss. „Kas sa oled kindel?“ pressis poliitik edasi, kuid poiss keeldus tasust. „Hmm, mida ma siis sinu heaks teha saaksin? Kelleks sa tahad saada, kui suureks kasvad?“ Poiss vastas selle peale: „Tahan arstiks saada.“ Selle peale pakkus poliitik, et toetab tema ülikooliteed ning ta pidas oma lubadusest kinni. Rohkem kui pool sajandit hiljem oli Winston Churchill raskes kopsupõletikus. Talle kirjutati välja uus imerohi, penitsilliin, mille avastajaks oli Sir Alexander Fleming. Jah, Sa arvasid õigesti. Just Fleming oligi see väike Šoti sulasepoiss, kes tähtsa parlamendiliikme kaariku mudast välja aitas. Parlamendiliige polnud aga ei keegi muu, kui Randolph Churchill, Winston Churchilli isa. Heateod ei jää vastamata. Jeesuse sõnad: „Anna ja sulle antakse,“ on tõde. Kuuletu, kui Jumal palub Sul kuskile seeme külvata ja tea, et varem või hiljem tuleb ka saak.
Na 1-3 Jh 4:39-54 Ps 41 Õp 24:5-6
