„Niisiis, mu armsad vennad, olge kindlad, kõigutamatud.“ (1 Kr 15,58)
Kui William Carey hakkas mõtlema Indiasse misjonäriks minemise peale, siis rõhutas ta isa, et Williamil ei olnud selleks akadeemilist eeldust. Poeg vastas selle peale, et ta on töökas. Ja tööd pidi ta kõvasti tegema. Oma tavalisel tööpäeval tõusis ta hommikul kell 5:45, et Piiblit lugeda ja Jumalaga koos olla. Alates 7:00 juhtis ta palveid bengali keeles, õppis pärsia keelt ja luges hindustani-keelset Piiblit. Peale hommikusööki tõlkis ta sanskriti keelest inglise keelde. Kell 10:00 läks ta ülikooli õpetama ja tegi seda kuni kella 14:00. Peale seda tõlkis ta bengali keelest inglise keelde. Peale varajast õhtusööki tõlkis ta taas sanskriti keelde ja õppis telugu keelt. Kell 19:30 ta jutlustas inglise keeles kogudusele. Umbes kell 21:00 asus ta taas tõlkima, kirjutas sõbrale Inglismaal ja luges peatüki oma kreekakeelsest Uuest Testamendist, enne kui ta lõpuks magama läks. William Carey on teinud kõige enam jumalasõna Indiasse viimisel ja sealse kiriku rajamisel. Ta jõudis nii palju, sest oli töökas. Usinad inimesed saavad toetuda kahele kirjakohale: 1) „Ärgem tüdigem head tehes, küll me omal ajal ka lõikame, kui me enne ära ei nõrke!“ (Gl 6,9) 2) „Niisiis, mu armsad vennad, olge kindlad, kõigutamatud ning ikka innukad Issanda töös, teades, et teie vaevanägemine Issandas ei ole tühine.“ (1 Kr 15,58) Need kirjakohad võib kokku võtta järgmiste sõnadega: Tegutse edasi ja edu tuleb!
