„Õndsad on kurvad, sest neid lohutatakse.“ (Mt 5,4)
Jeesus ei pidanud tingimata silmas kellegi surma pärast kurb olemist, vaid ka neid, kes oma pattude pärast kurvastavad. Oma pattude pärast nuttes ja kurvastades sellepärast, mida patu tagajärjed Sinule ja Su lähedastele põhjustanud on, oled valmis vastu võtma Jumala andestust. Tõeline kahetsemine ei keskendu iseeendale. See ei tule võltsalandlikkusest või enesehaletsusse uppumisest. See on ausalt, selgelt ja lihtsalt tunnistamine, et Sul on vaja Jumala armu. Niikaua, kuni oma patte naudid, püüad neid õigustada ja teisi neis süüdistad, ei saa Sa andestust. Alles peale oma pattude tunnistamist ja andeks palumist peseb Jeesus Su patud. Piiblis on kirjas: „Kui me ütleme: „Meil ei ole pattu”, siis me petame iseendid ja tõde ei ole meis. Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust.“ (1 Jh 1, 8-9) Selles on Sulle lohutus! Jumala andestus parandab Su sisemised haavad ning taastab suhte Taevase Isaga. Taavet kirjutas: „Oma patu ma andsin sulle teada ja oma pahategu ma ei katnud kinni; ma ütlesin: „Ma tunnistan Issandale oma üleastumised.” Siis andsid sina mu patu süüteo andeks.“ (Ps 32,5)
2Ms 17:1-7 Js 44:3 Jh 7:37-41
