„Sest otsekui meil on ühes ihus palju liikmeid.“ (Roomlastele 12,4)
Paulus kirjutas: „Sest otsekui meil on ühes ihus palju liikmeid, aga kõigil liikmeil ei ole sama tegevus, nõnda oleme meie paljud üks ihu Kristuses, üksikult aga üksteise liikmed. Aga meil on meile antud armu järgi erinevaid armuande: olgu prohvetliku kuulutamise and, mida kasutatagu usu mõõtu mööda; olgu teenimine, mis toimugu teenimisametis; olgu keegi õpetaja, siis toimigu ta õpetajaametis; olgu keegi hingehoidja, siis toimigu ta hingehoidjaametis; kes teistele jagab, andku siira südamega; kes teist juhatab, olgu innukas; kes on hoolekandja, olgu oma ametis sõbralik.“ (Rm 12, 4-8) Kurbus ei ole kiindumuse, vaid sideme puudumine. Palju kontakte telefonis või sotsiaalmeedias ei ole sama, mis teisega elu jagamine ja suurema eesmärgi nimel elamine. Kust siis alustada tuleks? Hakka vabatahtlikuks, külasta ükskikut vanadekodus, paku abi supiköögis või mõnes muus abikäsi vajavas kohas. Küsi oma kirikust, kas neil on abi vaja. Käsi on Sinul kaks, kuid nende panus võib olla suur, rikastades nii Sinu kui teiste elu. 1Sm 8-10 Mk 16:9-20 Ps 60 Õp 22:7-11
