„Issand, mu Jumal, ma kisendasin su poole ja sa tegid mu terveks.“ (Ps 30,2)
Meil on lihtsam rääkida kergetel teemadel. Kui jutt aga keerukamate asjade peale läheb, näiteks meie hirmud, üksindus, süütunne ja vajadus olla armastatud, klõpsame kinni kui austrid. Mõnikord teeme näo, et me ei kuule, kuigi tegelikult ei meeldi meile see, mida kuuleme. Meil on oma peidukohad nagu töö, harjumused või suhted, mis ei vaja emotsionaalset ausust. Selle tulemusena tunneme, et oleme vangistatud. Meie päästemehhanismid tõmbavad meid sügavamale vaikusesse. Jumal lõi Sind vajadusega tunda, puudutada ja tundeid välja näidata. Kui kaua end peita kavatsed? Jumal ütles: „Inimesel ei ole hea üksi olla.“ (1 Ms 2,18) Kui keeldud oma tunnetest, siis ei saa Sa tunda hea suhte rõõmu. Taavet ei kartnud Jumalale näidata, et ta on nõrk, kurb, vihane või üksinda. Ta ütles: „Maailma otsast ma hüüan sinu poole oma südame nõrkedes.“ (Ps 61,3) Kui Sa ei oska end teistele väljendada, siis hakka alustuseks Jumalaga rääkima. Seda, mida ta tegi Taaveti jaoks, saab ta teha ka Sulle. Pöördu tema poole ja lase tervenemisel alata
