“…tahtes teha head, leian seaduse, et mul on kalduvus teha kurja.” Roomlastele 7:21
Kui Sa ise tõde elus tähtsale kohale ei pane, siis kallutab meis toimiv “seadus” meid isegi parima tahtmise juures “tegema kurja”. See tähendab, et meie “vaikimisi seadistus” (justkui see, mille arvuti automaatselt valib, kui me ise tahtlikult teist valikut ei tee) on alati seatud madalama standardi peale. Keegi on kirjutanud: “Ma olen pärit Atlantast. Seal kasvab vääntaim, mida nimetatakse kudzuks ja kui see mõne puu või aia najal ronima hakkab ja sa seda otsekohe ei hävita, levib see varsti tervele krundile. Igasugune tüssamine, õhkõrn tõe väänamine, väike valge vale on otsekui kudzu seemne külvamine oma südamesse.
Minu jaoks on see libe tee, justkui kõrvalteele astumine märgistamata rajal, lootuses, et oled leidnud otsetee. Ma muutun lohakaks ja laisaks ning olengi eksinud. Ma lasen ühel ausameelsusesse tunginud mõral vahele segamata edasi joosta. Tunnen Püha Vaimu tõmmet, aga raputan selle maha ja jätkan samamoodi. Olengi teinud esimese sammu varielu suunas. Väikesed valed on nagu mäest alla veerevad lumepallid. Nad haagivad enda külge üha uusi valesid ja muutuvad kiiresti suuremaks! Kuidas me saame tões püsida, kui meis pesitseb potentsiaal minna kompromissile? Esmalt tuleb meil igal hommikul enne teiste asjade kallale asumist pühendada end Jumalaga käimisele. Seda tehakse palve ja Pühakirja lugemise kaudu. Seda tehes valime juba enne asjade vussi ajamist pimeduse asemel valguse. Teiseks tuleb meil end Vaimu õhutuse järgi reastada. See on väga isiklik teema, mis areneb vastavalt sellele, kui palju aega veedame Jumalaga ja kui palju pühendume Temaga käimisele.”
Piiblisalmid tänaseks: Ester 1-2; 1. Korintlastele 13
