Neljapäev, 22. oktoober
“Siis sulas rahva süda ja muutus veeks.” Joosua 7:5
Isegi kõige kogenumad usklikud elavad aeg-ajalt läbi ebaõnnestumisi, kuid sellistel puhkudel ei peaks küsima: “Kuidas ma sellel juhtuda lasin?”, vaid: “Kuidas sellega õigesti toime tulla?” Enda süüdistamine tuleb meil kõigil kergesti, kuid ei tee meile head. See röövib üksnes julguse ja lisab ebaõnnestumisi. Aakani patu tagajärjel said iisraellased Ais lüüa ja pidid vaenlase eest põgenema. Kuidas nad lüüasaamisele reageerisid? “Siis sulas rahva süda ja muutus veeks.” Usk jättis nad maha ning nad lõid kartma. Isegi nende juht Joosua “…käristas oma riided lõhki ning heitis Issanda laeka ette silmili maha…” (s 6) ning oli meeleheitel, arvates, et asjad ei saa enam hullemaks minna. Kas oled midagi sarnast läbi elanud? Kas see käitumismuster tuleb Sulle tuttav ette? Lüüasaamine, heitumine, meeleheide ja seejärel uus lüüasaamine. Missugune oli Jumala reaktsioon? “Tõuse! Miks sa lamad silmili maas? Iisrael on pattu teinud … Tõuse, pühitse rahvast ja ütle…” (s 10-13). Jumal on meeleparanduse Jumal, kes ei tunne rõõmu oma laste süümepiinadest, vaid tahab nad üles tõsta, mitte ebaõnnestumise pärast maadligi suruda! Pühadus on teekond, mitte asukoht. Kui oled teelt eksinud, on Jumala plaan lihtne: astu otsekohe õigele rajale tagasi. Tunnista oma patud (1Jh 1:9). Võta usu kaudu vastu Jumala halastus ja andestus. Tõuka endast eemale saatana hukkamõist (Rm 8:1). “Ma unustan kõik, mis on taga, ja sirutun eesoleva poole…” (Fl 3:13-14). Nii nagu kõndima õppiv laps, ära Sinagi jää maha kukkudes lamama ega anna alla. Kui komistad ja kukud, jää pikali võimalikult üürikeseks ajaks, aja end püsti ja liigu edasi. Pea meeles, et hetk, mis toob patutunnetuse, peaks tooma ka ülestunnistuse ja kindluse, et oled andeks saanud.
Piiblisalmid tänaseks: Luuka 12-13
