„Õige elab oma vagaduses, õnnelikud on ta lapsed pärast teda.“ (Õpetussõnad 20,7)
Piiblis räägitakse hea iseloomu omamisest. Hea iseloom seab piirid. See ei määra alati ära seda, mida teed, aga kindlasti määrab see ära selle, mida Sa ei tee. Iseloom laseb Sul mõista, kui palju oled valmis maksma millegi eest, mida tahad. Kui kellelgi puudub iseloom, siis on ta ohtlik. Õpetussõnade kirjutaja on öelnud: „Õige elab oma vagaduses, õnnelikud on ta lapsed pärast teda.“ (Õp 20,7) Iseloom ei pea olema rambivalguses. Ja see ei ähvarda ega häbista oma tahtmise saamiseks. Inimene, kes arvab, et võib saada midagi valetamise, petmise ja manipuleerimise läbi, eksib. Ükskõik, kuhu Sa lähed, siis pea meeles, et Sinu tõeline pale ilmub välja. Kui oma iseloomu kallal ei tööta, siis ei saa ka terveid suhteid ehitada. Ehtsad suhted eeldavad inimest, kes on kogu aeg ühesugune kõigis tingimustes, kes järgib reegleid ja kellele saab kindel olla, kes tunnustab õiges kohas, elab usu järgi, kes usaldab Jumalat andma inimestele võimalust teha seda, milleks nad kutsutud on. Piiblis on kirjas, et kurjad võivad mingi aeg elada, kuid nad ei jää püsima. Ning kaotavad viimaks nagunii. (vt Õp 11, 21) Laulik kirjutas: „Ausus juhib õiglasi, aga valelikkus hävitab truudusemurdjad.“ (Õp 11, 3) Sõna tänaseks päevaks on – tööta oma iseloomu kallal. Hb 1-4 Mt 13:36-46 Ps 145:14-21 Õp 4:23-24
