“Räägi Iisraeli lastega ja ütle neile: Määrake endile pelgulinnad…” Joosua 20:2
Kui Vana Testamendi ajal keegi teise inimese tappis, oli ohvri perekonnal õigus nõuda vastutasuks mõrtsuka elu. Seepärast pani Jumal paika kuus pelgulinna, kolm kummalegi poole Jordani jõge, nii et hoolimata asukohast oleks kõigil ligipääs Jumala armule ja kaitsele. Tuli vaid joosta ühte neist linnadest, rääkida linnavanematele oma lugu ära ja neil oli kohustus inimene sisse lasta. Ainus eritingimus oli see, et põgenikul tuli linna jääda kuni ülempreestri surmani. Kui ülempreester suri, oli põgenikul õigus naasta oma pere juurde ja saada tagasi kõik, millest ta vahepeal ilma oli olnud. Kas mõistad selle seaduse vaimulikku paralleeli? Jeesus Kristust on nimetatud meie ülempreestriks (Hb 3:1). Kui jooksed päästet otsides Tema juurde, tuleb Sul vaid oma patud tunnistada. Siis saad usu kaudu osa andestusest, Jumal vaatab Sinule kui “uuele loodule”, kes on antud Tema eestkoste alla. Nii nagu veritasu nõudja ei tohtinud pelgulinna siseneda, ei saa ka saatan üle “verejoone” astuda ega Sulle viga teha. Kui Jeesus ristilt hüüdis: “See on lõpetatud!” (Jh 19:30), said kõik Su hällist hauani sooritatud patud täielikult andestatud. Ning tänu sellele, et Kristus, meie ülempreester suri ning tõusis taas üles, ennistab Ta Sullegi kõik, millest oled Su elu valitsenud patu tagajärjel ilma jäänud. Keegi kirjeldas sama asja järgmiselt: “Kui meie ja Jumala vahel oleks tuhat sammu, astub Tema meile vastu kõik peale ühe. Viimase sammu jätab Ta meie teha. Valik on meie.” Niisiis, tule Jumala pelgulinna!
Piiblisalmid tänaseks: Psalm 42-49; Efeslastele 1
