„Issand, tee ometi ta silmad lahti, et ta näeks!” (2. Kuningate raamat 6, 17)
Ühel hommikul ärkas prohvet Eliisa teener üles ning tundis suurt hirmu, sest vaenlase vägi oli ümber piiranud linna, kus nad parajasti olid. „„Oh häda, mu issand, mis me nüüd teeme?” Aga Eliisa vastas: „Ära karda, sest neid, kes on meiega, on rohkem kui neid, kes on nendega!” „Issand, tee ometi ta silmad lahti, et ta näeks!” Ja Issand tegi poisi silmad lahti ja too nägi, ja vaata, mägi oli täis tuliseid hobuseid ja vankreid ümber Eliisa.“ (2 Kg 6, 15-17) Jumal kaitses neid ning hävitas vaenlase. Mis oleks, kui Sina paluksid sama paluksid iga kord, kui oled koormatud ja raskustes? Palu Jumalal oma vaimusilmad avada ning näed, et tema abi ja vägi on Su ümber. Emmause teel juhtus nii. Jeesuse jüngrid läksid mööda teed ning nendega ühines kolmas mees. Jeesuse ise, kes kõndis koos nendega ning rääkis nendega, kuid nad ei tundnud teda ära. Alles siis, kui Jeesus palvetama hakkas, tundsid nad ta ära. Sel hetkel teadsid nad: „Eks meie süda põlenud meie sees, kui ta teel meiega rääkis ja meile kirju selgitas?” (Lk 24,32) Mis siis kui oled Emmause teel, teel tööle, kooli või koju ning Jeesus on Sinu kõrval. Mis siis, kui saaksid ühineda „põlevate südamete“ osadusega ning tunda tema ligiolu? See on võimalik. Lihtsalt siruta käsi Jeesuse poole ning võta ta vastu. Ilm 5-9 Lk 17:20-37 Ps 115 Õp 8:1-3




