„Tunnistage siis üksteisele patud üles ja palvetage üksteise eest, et te saaksite terveks!“ (Jaakobuse , 16)
Me kõik eksime mingil hetkel. Me oleme kõik lihtsalt inimesed. Kuid vead on üks viise õppida ja targemaks saada. Tihti üritame aga oma eksimusi kinni katta, sest kardame kriitikat ja end halvas valguses näidata. Suurim viga, mida vigu tehes teha saab, on neist mitte õppida. Vea kinni katmine takistab kasvu. Pane tähele, mida Jumal iisraellastele ütles, kui nõudis, et nad oma vigadest õpiks: „Nõnda ütleb Issand: Eks langenu taha üles tõusta? Eks eksinu taha pöörduda tagasi?“ (Jr 8,4) Oma vigade tunnistamine on kergenduseks Sinule ja inspiratsiooniks teistele. Sind ümbritsevad tingimused ning teised inimesed võivad olla Sinu otsuseid muutnud, kuid lõppkokkuvõttes on igaüks ise oma tegude eest vastutav. Viga tehes otsustame ka oma järgmise sammu. Parim on võtta vastutus tehtu eest, õppida, otsustada, kuidas seda mitte korrata ning edasi minna. Inimesed austavad Sind ja tunnevad poolehoidu, kui oma nõrkusi tunnistad. See teeb nad vabaks sama tegema. Alandlikkus on miski, mida inimesed teistes hindavad. Uhkust põlgavad ka uhked ise. 1 Sm 4-7 Mt 26:30-46 Ps 52 21:17
