„Kandke üksteise koormaid, nõnda te täidate Kristuse seadust.“ (Galaatlastele 6,2)
Kas oled kunagi öelnud midagi, mida tagasi võtta tahaksid? Oled, ju? Pastor Chuck Swindoll kirjutas: „Käitume impulsiivselt ja peale seda mõistame, kui rumalalt me käitusime. Lisaks teeme haiget kallitele inimestele. Kõik see koormab meid ja mõtleme, kuidas keegi meid üldse armastada suudab. Eriti Jumal. Kui nii mõtlema hakkame, siis tuleb Uue Testamendi peale mõelda. Armastage üksteist, ehitage üksteist üles, elage rahus, tunnistage üksteisele oma patte, rääkige üksteisega, lohutage üksteist ja palvetaga üksteise eest. Teisisõnu „kandke üksteise koormaid.“ (Gl 6,2) Kujuta ette kahte mägironijat. Ühel on kerge seljakott, teisel aga lõug vastu põlvi. Tal on raske seljakott või katkine perekond või maksmata arved. Kuhu tema oma koorma viib või kellega seda jagab? Kas kirikus kogudusega? Vaevalt. Tal on tarvis nelja silma all jagamist ja hoolt. Kohta, kus ta tunneb end vabana ja võib ilma häbita oma seljakoti avada ja selle sisu välja tõstma hakata. Abistavad inimesed ei ole kiriku jumalateenistus, vaid inimesed, kes armastavad teisi inimesi ja ligimese aitamist.“ Oma koormat jagama hakates avastad, kuidas teekond kergeneb.
3Mo 18-19 Lk 22:63-71 Ps 25:8-15 Õp 10:2
