„Mina olen hea karjane. Hea karjane annab oma elu lammaste eest.“ (Johannese evangeelium 10, 11)
Jeesus rääkis loo karjasest, kel oli sada lammast. Kui üks neist kaduma läks, siis jättis ta 99 lammast maha ning läks seda ühte otsima. Lamba üles leides tõstis ta selle oma õlgadele ning läks lauldes karja juurde tagasi. Head karjased ei hooli mõnest terves karjas või osadest terves karjas, nad hoolivad kogu karjast. See tuleb aga esile siis, kui üks kaduma läheb. Räägitakse lugu tüdrukust, kes metsa ära eksis. Pimeduse saabudes valdas teda hirm. Ta nuttis, kuni väsis ja magama jäi. Isa, kelle hääl hüüdmisest kähe oli, oli teda tunde taga otsinud ja leidis ta nüüd murul magamas. Isa hüüdis tütre nime, tütar ärkas, nägi oma isa ning jooksis ta embusesse. „Issi, olen nii õnnelik, et mu leidsid!“ See on meie lugu. See on Sinu lugu. Meie ei leia Jeesust, tema leiab meid! Jeesus leiab meid, sest otsib kogu aeg. Oma loo kadunud lambast lõpetas Jeesus järgmiselt: „Ma ütlen teile, nõnda on taevas ühe meeltparandanud patuse pärast rohkem rõõmu kui üheksakümne üheksa õige pärast, kellele ei ole vaja meeleparandust.“ (Lk 15,7) Taevas rõkkab rõõmust, kui kaduma läinud lammas üles leitakse. Sina oled Jumalale väga tähtis! Nii nagu karjane ülejäänud ühe otsimiseks maha jättis, nii teeb Karjane ka Sinu pärast. Lase Jeesusel end täna üles leida! 1Ms 7-9 Jh 12:37-50 Ps 102:18-28 Õp 30:24-28
