„Ma olen kõigile saanud kõigeks.“ (1. Korintlastele 9, 22)
Ühise keele leidmiseks tuleb olla paindlik. Thomas Aquinost on öelnud: „Kellegi ümber pööramiseks tuleb neil käest kinni võtta ja neid juhatada.“ Pead olema valmis nägema asju nende vaatenurgast. Kui teil näiliselt puudub ühine puutepind, siis püüa oma elust leida midagi, mis nende eluga haakub. Ära hakka neile esimesena endast rääkima, vaid uuri nende kohta. Selle asemel, et neile rääkida, mida Sina tunned, küsi, kuidas nad end tunnevad. Avasta, mida nemad näevad ja tahavad. Kellegi teise teed käia tahtes tuleb alustada sealt, kus nemad alustasid. Vaid siis mõistad neid ja saad neid juhatada sinna, kuhu soovid. Võid inimese kohta palju teada, kuid neid ikkagi mitte mõista. Rohkem infot ei ole alati lahendus. Piiblis on kirjas: „Sügavus hüüab sügavusele“ (Ps 42, 8) ja selleks, et inimesi tõesti mõista, „Näe, mu poja lõhn – otsekui välja lõhn, mida Issand on õnnistanud!“ (1. Moosese raamat 27,27)
