„Ma valan oma Vaimust välja kõigi inimeste peale.” (Ap 2,17)
Jeesus oli „patuste sõber.” (Mt 11,19) Miks? Sest ta ei analüüsinud ega sildistanud inimesi. Ta ei otsinud rikkaid ega heade maneeridega inimesi. Ta kaasas neid, kuid ei piirdunud vaid nende seltskonnaga. Ta otsis väljaheidetute seltskonda ning puudutas neid Jumala armastusega. Kas Jeesus kiitis nende käitumise heaks? Kord tõid variserid ta juurde naise, kelle kohta nad ütlesid: „Õpetaja, see naine tabati abielurikkumiselt.” (Jh 8,4) Pane tähele, et Jeesus kummardus selle naise poole ning tõstis ta üles. Alles siis ütles ta: „Mine, ja nüüdsest peale ära enam tee pattu.” (Jh 8,11) Kui inimesed korralikult käituksid, siis ei oleks neil Jeesust tarvis. Jumala Vaim valati kõigi inimeste peale välja. Tõelist väljavalamist ei saa olla, kui inimesed on välja heidetud ja võõrandatud. Kui maailm näeb meid ühtsuses kokku tulemas, jooksevad nad Ülemisse kotta ning hüüavad: „Mida me peame tegema?” (Ap 2, 37) Paulus kirjutas: „Sest ma ei häbene evangeeliumi, see on ju Jumala vägi päästeks igaühele, kes usub, juudile esmalt ja siis kreeklasele.” (Rm 1, 16) Usklikena on meil olemas valem, kuidas teha katkisi inimesi terveks. Enne, kui seda jagame ja meid usutakse, peame olema vaimus üks.
