“Parem on olla kahekesi kui üksi, … kui nad langevad, siis tõstab teine oma kaaslase üles.” Koguja 4:9-10
Amy Simpson kirjutas: “Kui meie lapsed olid väikesed, avastasin, et olen rase. Kahe nädala pärast oli mul nurisünnitus, mis lõi meie emotsioonid totaalselt sassi. Sel ajal, kui mina kosusin, sai mu mees kõigega suurepäraselt hakkama, aga niipea, kui mu tervis korda sai, tabas teda kaotusvalu. Ta oli endassetõmbunud, ei tahtnud oma vanemaid külastada, vaid lihtsalt kodus olla, aga mina tahtsin kõike unustada, edasi liikuda ja inimeste sekka minna. Kuidas asjad lahendada, kui abielupaar seisab silmitsi millegagi, mis neid erineval moel mõjutab? 1. Räägi kaasale, mida sa vajad. Vahel on emotsioonid nii rusuvad, et sa ei teagi, mida vajad. Kas vajad ruumi ja omaette olemise võimalust? Kas tahad rääkida? Kas tahad inimeste seltsi või soovid pigem üksi olla? Pane oma kaasa tundeid tähele. Teil võivad olla väga erinevad vajadused. 2. Tegele probleemi tuumaga. Minu mees ei tahtnud oma vanemaid külastada ja kui me sellest rääkisime, tuli välja, et tegelik põhjus oli see, et ta ei uskunud, et nad kuigi toetavad oleksid, lisaks polnud tal jõudu 700-miilise reisi jaoks. 3. Ole valmis kompromisse tegema. Mina tahtsin teha midagi lõbusat. Me saime täita mõlema vajadused, tulles kokku nende pereliikmetega, kes meile lähemal elasid. 4. Otsi abi. Vahel pole võimalik kompromissi leida. Üks soovib rääkida, kuid teine ei talu isegi mõtet, et asi taas kõne all võetakse. Otsige nõustaja või mõni kristlasest sõber, kes teile ajutiselt toeks suudab olla. Kellegi eestpalved ja koos palvetamine toovad kaasa suure muutuse. Kaitske üle kõige omavahelist lähedust, ärge laske millelgi ega kellelgi teie vahele tulla.”
Piiblisalmid tänaseks: 2. Ajaraamat 1-5; Roomlastele 8
