„Ja Issand Jumal ehitas küljeluu, mille ta inimesest oli võtnud, naiseks ja tõi tema Aadama juurde.“ (1 Mo 2, 22)
Enne, kui Jumal Aadamale naise lõi, andis ta talle ülesande. Ta ütles talle, et ülesande täitmiseks on vaja abilist ja et üksinda ei saavuta ta kunagi nii palju kui kahekesi, sest üksinda on ta poolik. Aadam mõistis seda siis, kui Jumal talle seda näidanud oli. Kuidas ta seda tegi? Aadam hakkas loomadele Eedeni aias nimesid andma ja mõistis siis, et kõik loomad olid paaris, ainult Aadam oli üksinda. Pane tähele, et Jumal andis Aadamale naise alles siis, kui Aadam mõistis, et ta teda vajab. Me hindame kedagi või midagi alles siis, kui saame aru, kui vajalikud nad on. Üks kõige levinuimaid kaebusi, mida suhtenõustajad kuulevad on, et üks kaasadest tunneb end ebavajalikuna. Kuid kui Jumal teid kokku paneb, siis mõistate, kuidas kumbki suhtesse panustab ja mõlemad tunnete, et olete vajalikud. Esimene asi, millega Jumal Piiblis rahul ei olnud, oli Aadama üksiolek ja Jumal ütles: „Inimesel ei ole hea üksi olla.“ (1 Ms 2, 18) Seejärel „valmistas“ Jumal inimesele abilise. Jumal andis Aadamale kaaslase selleks, et ta saaks Jumala antud ülesannet täita, nimelt “valitseda”. (vt 1 Ms 1, 28) Eevat ei loodud Aadama peast ega jalgadest, vaid ribist, näidates nii, et Eeva koht ei ole üleval ega all, vaid mehe südame lähedal. Üksteise kõrval töötades täidavad mees ja naine oma eesmärgi. Sõna tänaseks päevaks on – üksteist on tarvis. Ilm 1-4 Mt 15:15-28 Ps 129 Õp 12:27-28
