Üksteist on tarvis III

„Aga inimesele ei leidunud abilist, kes tema kohane oleks.“ (1 Mo 2, 20)
Hea abielu õnnistuste ja kasutegurite hulka kuulub ka sõprus, seksuaalne rahulolu ja rõõm lastest. Abielu kõige esimene eesmärk on aga pakkuda mõlemale poolele seda, mida on vaja Jumala eesmärgi täitmiseks. (vt 1 Ms 1, 28) Abielu on leping, mille Jumal on loonud selleks, et kumbki osapool oleks edukas seal, kuhu Jumal tapaigutanud on. Kohane abiline on vajalik panustaja. Kui üks abikaasadest teise abi ära lükkab, siis piiravad nad seda, mida Jumal nende läbi teha soovib. Mõnikord on meestel raske abi paluda, kuid kui abi ei palu, siis ise see ei tule. Naise arvamus ei ole vähemväärtuslik, vaid vajalik info. Naist ei loodud iluasjaks, vaid abiks ja panustajaks. Mees, kes pidevalt ilma naisega nõu pidamata otsuseid teeb, jääb ilma targast panusest. Seda põhimõtet mõistes hakkad targalt käituma ning suhe saab rikkamaks. Miks siis leppida vähemaga, kui rohkem on võimalik? Ilm 10-14 Mt 16:1-12 Ps 48 Õp 13:2-3