Ent kus patt on suurenenud, seal on arm saanud ülirohkeks.“ (Roomlastele 5, 20)
„Tulipunane kirjatäht“ (The Scarlet Letter“) on lugu naisest, kes tabati abielurikkumiselt ning pidi seepärast oma riietusel kandma punast „A“ tähte kui häbi sümbolit. Meie teeme sama. Me sildistame inimesi nende vigade põhjal. Kahjuks kehtib see nii kirkus kui väljaspool kirikut. Jumal ei näe meid nii ega sildista meid. Ta on meilt võtnud paturüü ning riietanud päästesse. (vt Js 61, 10) Ta on meile andnud uue nime, identiteedi ja elutee. Johannese evangeeliumis on „Tulipunasele kirjatähele“ sarnane lugu. Naine tabati abielurikkumiselt. Religioosne rahvahulk oli valmis naist kividega surnuks loopima, kui Jeesus nad peatas. Tema kaitskõne oli geniaalne: „Kes teie seast ei ole pattu teinud, visaku teda esimesena kiviga!” (Jh 8, 7) Ükshaaval viskasid nad oma kivid maha ning läksid ära. Jeesus ütles naisele: „Mine, ja nüüdsest peale ära enam tee pattu!” (Jh 8, 11) Kellegi teise eksimusest kuuldes mõtle, et Sina oleks võinud eksida. Inimeste elusid muudad, kui neid siis armastad, kui nad seda kõige vähem ootavad ja eeldavad. Jeesus näitas naise vastu sellist armastust üles. Kui variserid inimesi maha kandsid, siis tõstis Jeesus nad üles. Kui teised neile ust näitasid, siis kutsus Jeesus nad sisse. Arm pöörab süütunde tänulikkuseks. Arm võib kellegi elu muuta ning Sinu võimuses on armuline olla.
Ilm 19-22 Lk 19:1-21 Ps 116:1-11 Õp 8:8-9
