„Aabraham uskus Jumalat ja see arvestati talle õiguseks“ (Galaatlastele 3,6)
Aabrahami näeme tihti aupaistes, kuid tegelikult reetis ta oma abikaasa kahel korral. Kord, kui nad läbi Egiptuse reisisid, ütles ta Saaraile: „Vaata, ma tean, et sa oled ilusa välimusega naine. Aga kui egiptlased sind näevad, ütlevad nad: „See on tema naine!” Siis nad tapavad minu, aga sinu jätavad elama. Ütle siis, et oled minu õde, et mu käsi sinu tõttu võiks hästi käia ja mu hing sinu pärast ellu jääks!” (1Ms 12, 11-13) Vaarao ei võtnud Saaraid oma haaremisse, vaid andis tema „vennale“ lambaid, lehmi, eesleid, kaameleid ja teenijaid. Selle asemel, et tõtt tunnistada, tänas ta vaaraod. Hiljem, kui Saarai ja Aabram Negevis olid, tegi ta sama asja uuesti. Miks Jumal teda maha ei kandnud? Sest Aabraham hoidis Jumalast kinni. Aabrahami kohta sai tema elulõpul öelda: „Aabraham uskus, kui lootus näis lootusetu, et ta saab paljude rahvaste isaks, selle ütluse järgi: „Nõnda peab olema sinu sugu.” Ta ei jäänud usus nõdraks, pannes tähele oma elatanud, ligi saja-aastast ihu ja Saara surnud lapsekoda. Ta ei kahelnud Jumala tõotuses uskmatuna, vaid sai vägevaks usus, ülistades Jumalat ja olles täiesti veendunud, et Jumal on vägev ka täitma seda, mida on tõotanud. Seepärast see arvestatigi talle õiguseks.“ (Rm 4, 18-22) Jumala plaan ei ole Sind kõrvale heita, vaid arendada Sinu usku ning kasutada Sind temale au tooma. Gl 1-3 Mt 18:21-35 Ps 119:105-112 Õp 18:9
