„Armastus ei hääbu kunagi.“ (1. Korintlastele 13,8)
Armastus on tõeline vägi ja Piibli järgi ei hääbu see kunagi. Kõik muu hääbub, kuid armastus jääb. Oled ehk kuulnud lugu Helen Kellerist, kes väikese lapsena haiguse tagajärjel pimedaks ja kurdiks jäi, kuid kes ometi maailma oma julguse ja headusega mõjutas? Sellel lool on aga eellugu. Lugu on väikesest Anniest, kes Bostoni külje all olevas vaimuhaiglas oli. Teda peeti lootusetult vaimuhaigeks ning see haigla oli tema jaoks ainus sobiv koht. Mõnikord ründas Annie loomale sarnaselt tema puuri lähedale tulevaid inimesi. Teinekord istus ta aga vaikselt kedagi märkamata. Haiglas töötas eakas medõde, kelle arust kõigil Jumala lastel on lootus ning naine hakkas oma lõunat Annie puuri juures sööma. Ühel või teisel viisil lootis ta Annile armastust edasi anda. Kord jättis ta oma magustoidu, šokolaadimuffini Annie puuri juurde. Annie ei reageerinud kuidagi. Kuid järgmisel päeval oli koogitükk söödud. Seejärel jättis naine Annie’le igal neljapäeval tüki kooki. Nädalad möödusid ja arstid hakkasid Annie’s muutust märkama. Kuude möödudes viidi Annie üle teise osakonda ja aja jooksul jõudis kätte hetk, kui Annie võis koju tagasi pöörduda. Annie otsustas aga jääda ning hakkas ise haiglas olevate laste eest hoolitsema. Üheks neist oli Helen Keller. Jumal armastab meid ja ei kaota kunagi lootust. Nii ka meie – me ei peaks kunagi üksteise osas lootust kaotama. See ongi sõna tänaseks päevaks.
Ilm 15-18 Mk 14:12-26 Ps 124 Õp 12:26
