„Ma ei ole tulnud kutsuma õigeid, vaid patuseid.” (Markuse evangeelium 2, 17)
On vahe, kas armastada mitte-kristlasi või nende eluviise. Paulus ütles: „Nõrkadele ma olen saanud nõrgaks, et võita nõrku. Ma olen kõigile saanud kõigeks, et igal juhul mõned päästa.“ (1 Kr 9, 22) 1) ole viisakas. „Teie kõne olgu alati armu sees, soolaga maitsestatud, et te teaksite, kuidas teil tuleb igaühele kosta.“ (Kl 4, 6) 2) ole Sina ise. „Armastus olgu siiras.“ (Rm 12,9) Kuna Jeesus naisega kaevu ääres viisakalt rääkis, siis leppis naine Jumalaga ja tõi nii oma sõbrad kui perekonna Jumala juurde. (vt Jh 4) Selleks, et mitte-kristlasi Jumala juurde juhatada, on vaja nendega koos aega veeta. Kui Levi Jeesuse ja tema jüngrid enda juurde koos tölnerite ja muude patusega sööma kutsus, siis küsisid variserid: „Mis, kas ta sööb koos tölnerite ja patustega!” Seda kuuldes ütles Jeesus neile: „Ei vaja arsti terved, vaid haiged. Ma ei ole tulnud kutsuma õigeid, vaid patuseid.”“ (Mk 2, 16-17) Kirjanik Mark Roberts on öelnud: „Koos söömine tähendas sügavat sõprust. Kellegagi koos söömine oli nende elu jagamine ja neid enda omasse lubamine. Variserid, kes püüdlesid kõige kõrgema vaimse puhtuse poole, eeldasid, et Jeesus teeb sama ning hoiab kaugele neist, kes võiksid Jeesuse pühadust rüvetada.“ Jeesuse jaoks ei olnud inimestel vahet ning teda ei huvitanud religioosne fassaad. Ta sõi koos patustega, kuna nad vajasid tema abi ning olid valmis seda vastu võtma. Kuidas on lood Sinuga? Kas Sina oled nõus oma käsi määrima? Või mõtled pigem sellest, mida teised Sinust arvava, mitte neist, kes Kristust vajavad? 2 Kr 5-8 rk 14:53-65 Ps 34 Õp 21:14-16
