„Aga minu õige jääb usust elama.” (Heebrealastele 10,38)
Usus õpime elama läbi harjutamise. Enne usule tulemist usaldasid omaenda
oskusi ja intellekti. Kuid omal jõul jõuame vaid teatud kaugusele. Nüüd
usaldad Jumalat, tema tarkust, juhatust, abi ja oskust oma tahet Sinu elus
teha. Piiblis on Noa kohta kirjas: „Usu läbi ehitas ta laeva oma pere
päästmiseks.“ (Hb 11,7) Kui Noa laeva ehitama hakkas, ei sadanud vihma. Usus
elamine ei ole alati kõige mõistetavam. See ei tähenda ka, et probleemid
lihtsalt õhku hajuvad. Mõnikord muutuvad meid ümbritsevad tingimused,
teinekord meie oma arusaam neist. Usk annab Sulle visaduse raskes olukorras
edasi minna. Usk annab Sulle tugevuse ära kannatada ning teadmise, et Jumal
seisab Sinu eest. Paulus kirjutas: „Usk on loodetava tõelisus, nähtamatute
asjade tõendus.“ (Hb 11,1) Usus elamine tähendab 1) Jumalale allumist ja
usku, et ta peab oma sõna, 2) Jumala heaks ebatavalisi tegusid teinud
tavaliste inimeste jälgedes käimist, 3) oma usku tarvitada. Kui Piiblis on
üleskutse usus elada, siis ei ole seal mõeldud sporaadilisi uskumise hetki,
vaid usus elatavat elu.
Fl 1-2 Lk 21:1-11 Ps 31:14-24 Õp 9:1-3
