„Kõik said terveks.“ (Apostlite teod 5, 16)
Enne, kui Jeesus siit ilmast ära läks, ütles ta jüngritele: „Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes usub minusse, see teeb neidsamu tegusid, mida mina teen ja ta teeb nendest hoopis suuremaid, sest mina lähen Isa juurde.“ (Jh 14, 12) Ja nii läks. „Apostlite käte läbi sündis palju tunnustähti ja imetegusid rahva seas ja nad olid kõik koos ühel meelel Saalomoni sammaskäigus. Nad kandsid ka haigeid tänavatele ning panid need kanderaamidele ja vooditele, et Peetruse möödudes kas või tema varigi langeks mõne peale neist. Ka Jeruusalemma ümbruse linnade rahvas tuli kokku, tuues haigeid ja rüvedatest vaimudest vaevatuid, kes kõik said terveks.“ (Ap 5, 12; 15-16) Kriitikud võivad öelda, et see oli nii apostlite tegude alguses, et kinnitada nende sõna Kristuse ülestõusmise osas. Kuid sama toimus ka kolmkümmend aastat hiljem, Apostlite Tegude raamatu lõpus. „Selle paiga läheduses oli mõis saare tähtsaimal mehel, kelle nimi oli Publius. Tema võttis meid vastu ja võõrustas kolm päeva sõbralikult. Juhtus aga, et Publiuse isa lamas palavikus ja kõhutõves. Paulus astus tema juurde ja pani palvetades oma käed ta peale ning tegi ta terveks. Aga kui see oli sündinud, tulid sinna ka teised, kes saarel olid haiged ja said terveks.“ (Ap 28, 7-9) Uus Testamendi aegne kogudus järgis Kristuse juhtnööre: „Minge kõike maailma, kuulutage evangeeliumi kogu loodule! Kuid uskujaid saadavad sellised tunnustähed: minu nimel ajavad nad välja kurje vaime, räägivad uusi keeli, tõstavad paljaste kätega üles mürkmadusid ning kui nad jooksid midagi surmavat, ei kahjustaks see neid; haiged, kellele nad panevad käed peale, saavad terveks.” (Mk 16, 15; 17-18) See tähendab, et võid usus paluda ning uskuda, et Jumal tervendab.
4Ms 3:1 – 4:33 Lk 6:1-16 Ps 104:1-23 Õp 3:9-10
