“…ainult oodates, kuni ta vaenlased pannakse ta jalajäriks.” Heebrealastele 10:13
Eile lugesime Pühakirjast: “Siiani on Issand meid aidanud!” (1Sm 7:12). Täna loeme järgnevat: “…ainult oodates, kuni ta vaenlased pannakse ta jalajäriks.” Pane tähele sõnu “ainult oodates”. Esimene sõna viitab minevikule ja tegevuse kordamisele, teine aga vaatab tulevikku. Kui oled tuleviku pärast mures, tuleta meelde Jumala ustavust möödunud aastal ning saad öelda: “Ainsatki sõna ei langenud tühja kõigist neist headest sõnadest, … vaid kõik läks täide.” (Jos 21:45). Kellel peale Jumala on midagi sellist ette näidata? Tagasi vaadates meenutas Paulus aegu, mil kukrus polnud piisavalt raha ning ta pidi teenimistöö jätkamiseks telgiehitajana töötama. Ta oleks võinud meeles pidada ka piitsutamist, kividega loopimist ja reetmist nende poolt, keda ta oli usaldanud. Kuid pane tähele, mida ta selle kohta ütles: “Et ma olen aga Jumalalt abi saanud tänase päevani, siis ma seisan…” (Ap 26:22). Jeremija mõtles samuti: “…see on Issanda suur heldus, et me pole otsa saanud, sest tema halastused pole lõppenud: need on igal hommikul uued – sinu ustavus on suur!” (Nl 3:22-23). Pole kahtlust, et Sina vedasid Jumalat mõnes mainitud asjas möödunud aastal alt, kuid kas Tema on Sind kunagi alt vedanud? Ei, ning Ta ei tee seda ka sel aastal, seepärast usalda Teda. A. B. Simpson on kirjutanud: “Kui sageli usaldame üksteist ja Issandas ainult kahtleme. Võtame surelike sõnu tõe pähe, kuid umbusaldame Tema Sõna. Kuid mis valgus ja au paistaks kõigil päevil meie üle, kui peaksime alati meeles, et Jumal mõtleb seda, mida ütleb.”
Piiblisalmid tänaseks: 1. Moosese 1-2; Matteuse 1
