„Tehke kõik nurisemata ja vaidlemata.” (Filiplastele 2,14)
Kroonilisi virisejaid on raske aidata. Nad ei ole kunagi rahul ja ootavad, et Sa neid kogu aeg aitaks. Selle tulemusena jääd Sina sellesse ringi vangi. Kroonilise viriseja staatus tähendab, et inimesed väldivad Sind nagu katku ning Sina tunned end üksiku ja väärtusetuna. Võimalik, et Sa ei saa päris põhjust kunagi teada. Suhtumine ei ole juhuslik – see on teadlik valik. Paulus kirjutas: „Olge ikka rõõmsad Issandas! Taas ma ütlen: Olge rõõmsad!” (Fl 4,4) Rõõmu puudumine pole kirikuinimestele tundmatu. Laulik kirjutas: „See on päev, mille Issand on teinud: ilutsegem ja rõõmutsegem temast!” (Ps 118,24) Pane tähele, et Jumal ei ütle, et ta tegi eilse päeva ning et pead selle üle rõõmu tundma. Ta ei ütle ka, et pead rõõmustamisega homseni ootama. Ei, ta räägib käesolevast päevast. Virisemine on tavaliselt isekuse märk – käsitled teemasid, mis Sulle ei meeldi. Tõeline rõõm on aga valik, tulles nende juurde, kes pühendavad end millelegi oma õnnest suuremale. Iga päev võtad vastu otsuseid – mida süüa, mida selga panna, milline on Sinu suhtumine. Paulus kirjutas vangis lootusetus olukorras järgmised sõnad: „Olge ikka rõõmsad Issandas! Taas ma ütlen: Olge rõõmsad!” (Fl 4,4) Sama kehtib ka Sinu kohta. „Rõõmustage alati, palvetage lakkamatult, tänage kõige eest – sest see on, mida Jumal teilt tahab Jeesuses Kristuses!” (1 Ts 5, 16-18) Vali täna rõõm.
Tn 3-4 Mk 3:20-35 Ps 7:1-9 Õp 10:16
