“Tee oma jõudu mööda kõike, mida su käsi suudab korda saata…” Koguja 9:10
Evelyn Brand tundis, et Jumalt kutsub teda Indiasse. 1909. aastal nõudis selline kutsumus üksikult naisterahvalt suurt usku. Ta abiellus Jesse nimelise noormehega ning nad alustasid ühist teenimistööd India maapiirkondades, aitasid edendada haridust, toimetasid sinna ravimeid ning rajasid teid, et vähendada vaeste eraldatust muust maailmast. Seitse aastat töötasid nad ilma, et keegi oleks kristlaseks saanud. Siis aga tõusis kohalikul preestril kõrge palavik ning ta jäi raskesti haigeks. Keegi peale Evelyni ja Jesse ei julgenud talle lähedale minna, kuid nemad kandsid preestri eest hoolt ning too ütles: “See Jumal, Jeesus, peab olema tõeline, sest ainult Jesse ja Evelyn hoolitsevad mu eest surivoodil.” Preester jättis oma lapsed surres nende hoolde ning sellest sai tolle maailmanurga jaoks pöördepunkt. Inimesed hakkasid Jeesuse elu ja õpetuse vastu huvi tundma ning üha enam neist hakkasid Teda järgima. Evelin ja Jesse teenisid Indias veel kolmteist viljakat aastat, kuid siis Jesse suri. Evelyn oli selleks ajaks viiekümnene ning kõik olid kindlad, et ta naaseb koju Inglismaale. Kuid ta ei teinud seda. Kohalikud teadsid ja armastasid teda kui vanaema Brandi ning ta jäi veel kahekümneks aastaks misjonipõllule, kus oli seni nii ustavalt teeninud. Kui Evelyn oli seitsmekümnene, sõitis tema poeg Paul teda vaatama ning ütles ema kohta: “Just nii tulebki vananeda. Lasta kõigel muul enda ümbert langeda, kuni sind ümbritsevad inimesed näevad vaid armastust.” (vt 1Kr 13:1-2).
Piiblisalmid tänaseks: Jesaja 8-12; 2Tm 3
