“…sest me suudame selle alistada!” 4. Moosese 13:30
Räägime täna ära vanaema Brand’i ülejäänud loo. Seitsmekümneselt sai ta kodumaalt misjonikomiteest teate, et tema teenistust ei pikendata. Kuid tema oli usus kindel nagu Kaaleb omal ajal. Kui tähistati tema teenimistöö lõppemist Indias ning kõik soovisid talle head kojujõudmist, andis ta teada: “Ma räägin teile väikese saladuse. Ma ei lähe koju, vaid jään Indiasse.” Evelyn oli endale väikese majakese ehitanud ning pisut säästusid kogunud. Ta ostis poni, et saaks mägedes liikuda ning sõitis seitsmekümneselt poni seljas külast külasse, et inimestele Jeesusest rääkida. Ta tegi seda veel viis aastat, kuid siis ta kukkus ning murdis puusaluu. Poeg Paul ütles talle: “Ema, sa oled hästi vastu pidanud. Jumal on sind kasutanud. Nüüd on aeg lõpetada. Sa võiksid koju tagasi tulla.” Tema aga kostis: “Ma ei tule koju tagasi.” Ta veetis veel üksteist aastat poni seljas külast külasse sõites. Kukkumised, põrutused, haigused ega vanadus ei suutnud teda peatada. Üheksakümne kolmeselt ei suutnud ta enam hobuse seljas sõita. Ümberkaudsete külade mehed hoolisid temast aga sedavõrd, et meisterdasid kanderaami, tõstsid ta selle peale ja tassisid teda külast külasse. Ta elas veel kaks aastat ning pühendas need kanderaamil liikudes sellele, et aidata kõige vaesemaid. Ta suri, kuid ei läinud kunagi pensionile, lihtsalt lõpetas teenimistöö.
Piiblisalmid tänaseks: Jesaja 13-17; 2Tm 4
