„Te palute, aga ei saa, sest te palute halva jaoks, tahtes seda kulutada oma lõbudeks.“ (Jaakobuse kiri 4,3)
Üks pastor kirjutas: „Legendi kohaselt armastas kuningas Midas kulda nii väga, et kui veinijumal Dionysus talle soovi kinkis, siis palus Midas, et kõik mida ta puudutab, kullaks muutuks. Alguses oli Midas sooviga väga rahul, kuid kui ta avastas, et ta toit kullaks muutus ja tema lähedased sama tegid, komistas ta millegi otsa, mida sotsioloog Robert Merton tagajärgede seaduseks nimetab. Nii palju siis Midase puudutusest. Mõnikord laseb Jumal asjadel juhtuda, kuigi oleks võinud seda ära hoida. Mõnikord aga päästab Jumal meid palvele vastamata jättes. Vastamata palved tekitavad meile ajutiselt palju piina, kuid tuleb päev, kui oleme Jumalale tänulikud nii vastatud kui vastamata palvete eest. Jaakobus kirjutas: „Teil ei ole, sest te ei palu. Te palute, aga ei saa, sest te palute halva jaoks, tahtes seda kulutada oma lõbudeks.“ (Jk 4, 2-3) Paljud meie palvetest teenivad meie oma huvisid. Palume mugavust, mitte võimalust kasvada. Palume kiireid lahendusi, mitte vastupidavust. Võib-olla ei peaks me paluma, et Jumal meid raskustest välja aitaks, vaid küsiks hoopis, mida ta meile läbi nende raskuste õpetada tahab.“
2 Sm 3:22 – 7:17 Lk 7:1-10 Ps 109:16-31 Õp 18:1-3
