„Ja tuuled olid vastu.“ (Apostlite teod 27, 4)
Soovides midagi Jumala jaoks teha, võid kindel olla, et hingevaenlane hakkab vastutuult tekitama. Kui vastutuult üldse ei ole, siis oled ilmselt teel valesse suunda. Piiblis on kirjas, et „siis viis Vaim Jeesuse kõrbesse kuradi kiusata.“ (Mt 4,1) Saatan pingutas viimase hetkeni, minnes „Juuda sisse, keda hüüti Iskariotiks, kes oli nende kaheteistkümne hulgast.“ (Lk 22,3) Kirjanik Reimar Schultze on öelnud: „Kuhu iganes sa lähed, saatan püüab sind tänavanurgal, kontoris või põllul kätte saada. Ta ründab sind, kui sa vaimulikku sõjavarustust kodust välja minnes selga ei pane. Kui unustad tõe vöö, õigluse soomusrüü, usukilbi, päästekiivri ja vaimumõõga. Kui päevahakul ütled endale, et palvetad millalgi päeva jooksul, siis annad lihtsalt oma võidu käest. Ei lähe kaua, kui sinu suust hakkavad tulema valed sõnad, silm hakkab keelatud vilja himustama ja käitumine muutub kohatuks. Kõige rumalam, mida teha saad, on kodust ilma relvastuseta ja vaimselt paljalt lahkuda. Rumalal ei ole aega palveks, kuid hiljem peab ta leidma aega, et lahendada probleeme, mida palve puudumine tootis. Jeesuse järgimine ei ole jalutuskäik päikeselisel päeval. Kõik hea, mis meil täna on, on tulnud tänu neile, kes kurjale vastu on pannud. Kiriku piiblilugu lõpeb sõnadega: „Ja nõnda me tulime Rooma.““ (Ap 28, 14) Ho14-15 Jh 15:5-17 Ps 148:1-6 Õp 29:11-15
