„Jeesus aga ajas kõik välja, võttis kaasa lapse isa ja ema ja oma kaaslased ning läks sinna.“ (Markuse evangeelium 5,40)
Jumalalt imet oodates on kõige suurem õõnestaja uskmatus. Lisaks ei saa välise järel otsustada, mis Jumalal plaanis on. „Usk on loodetava tõelisus, nähtamatute asjade tõendus.“ (Hb 11,1) Tugeva meele säilitamiseks on tarvis end õigete asjadega täita: „Viimaks veel, vennad, mis iganes on tõene, mis auväärne, mis õige, mis puhas, mis armastusväärne, mis ülendav ja kui miski on vooruslik ja kui miski on kiidetav, seda arvestage!“ (Fl 4,8) Üks pastor kirjutas: „Oli kord, kui Jeesus ei lubanud uskmatusel enda lähedal olla. Näiteks siis, kui ta Jairuse tütre surnuist üles äratas. Kui ta kuulis, et väike tüdruk suri, siis ütles Jeesus tema isale: „Ära karda, usu ainult!” (Mk 5,36) Sa võid uskuda või karta. Mõlemat korraga ei saa. Jeesus läks Jairuse majja „ja ta ei lasknud endaga kaasa tulla kedagi peale Peetruse ja Jaakobuse ja Jaakobuse venna Johannese.“ (Mk 5, 37) Ta võttis endaga kaasa need, kes imedesse uskusid ja kui „nad tulid sünagoogi ülema kotta ning ta nägi käratsemist ja nutjaid ja valjult itkejaid ja sisse astudes ütles ta neile: „Mis te käratsete ja nutate? Laps ei ole surnud, vaid magab!” Ja nad naersid tema üle. Jeesus aga ajas kõik välja, võttis kaasa lapse isa ja ema ja oma kaaslased ning läks sinna, kus oli laps. Ja võttes kinni lapse käest, ütles talle: „Talita kuum!” See on tõlkes: „Tüdruk, ma ütlen sulle, ärka üles!” Ja tüdruk tõusis kohe püsti ja kõndis.“ (Mk 5, 37-42) Inimlikult lähenedes on olukord võimatu, kuid kahtlejad ja eitajad välja heites ning Jumala Sõnale toetudes tulevad tulemused! 5Mo 5-7 Luke 9:57-62 Ps 78:1-8 Õp 16:23-24
