„Nii et ükski ei pea silmas mitte ainult oma, vaid ka teiste kasu.“ (Filiplastele 2, 4)
Armastama võib õppida armastavaid mõtteid mõeldes. Keskendudes teiste inimeste vajadustele, valule, raskustele, esmärkidele ja soovidele. Indiaani vanasõna ütleb, et teist on kergem mõista, kui käia kilomeeter nende jalanõudes. Inimestel, kel on valus, on kalduvus teistele haiget teha. Kuidas neid armastada? Üritades nende vigadest mööda vaadata ja keskenduda nende vajadustele. Kõige raskemini armastatavad inimesed on need, kes seda kõige enam vajavad. Inimesed, keda parema meelega väldiksime, on need, kel armastust kõige enam vaja on. Kui inimene armastust ei leia, siis otsib ta tähelepanu. Kui nad ei saa positiivset tähelepanu, siis otsivad nad negatiivset. Kahjuks püüavad nad ükskõik millisel viisil tähelepanu saada. Olgu armastus Sinu tahte juht, mitte Sinu tunnete ori. Oma tundeid me muuta ei saa, aga me võime muuta oma mõtteid. Kui muudame seda, mida kellestki arvame, siis muutuvad meie tunded selle inimese osas. Selle asemel, et inimese vigadest mõelda, hakkame mõtlema nende vajadustest ja nii muutuvad ka meie tunded. Kas kellegi suhtes armastavalt käitumine ilma armastuseta ei ole silmakirjalik? Ei, see on armastus usu läbi. Proovi järele.
1 Kn 14-15 Mk 9:14-29 Ps 101 Õp 12:12-13
