„Sa oled oma esimese armastuse maha jätnud.” (Ilmutuse raamat 2,4)
Armastus on kui tuli, mis kustub, kui seda elus ei hoita. Just nii juhtus Efesuse kristlastega. Paulus kirjutas neile: „Arm olgu nende kõikidega, kes armastavad meie Issandat Jeesust Kristust kadumatuses!” (Ef 6,24) Nende armastus Jumala vastu oli nii suur ja kõigile nähtav, et Paulus tunnustas neid selle eest. Kuid ajaks, mil Kristus Ilmutuse raamatus samast kirikust räägib, oli nende armastus jahtunud: „Ma tean su tegusid ja vaevanägemist ja kannatlikkust ning et sa ei või sallida kurjasid ning et sa oled läbi katsunud need, kes ütlevad end olevat apostlid, kuid ei ole seda, ning leidnud nad olevat valelikud. Sul on kannatlikkust ning sa oled talunud vaeva minu nime pärast ega ole ära väsinud. Kuid mul on sinu vastu, et sa oled oma esimese armastuse maha jätnud. Tuleta siis meelde, kust sa oled langenud, ja paranda meelt ning tee esimese armastuse tegusid! Muidu ma tulen su juurde ning lükkan su lambijala asemelt, kui sa ei paranda meelt. (Ilm 2, 2-5) Evangeelne juht John Scott on kirjutanud: „Nad langesid Kristuse ülistamise kõrgustest. Nad laskusid keskpärasuse tasandikele. Efesuse kristlaste südamed jahtusid. Esimene ekstaas läks üle ja esimene Kristusele pühendumine jahtus. Nende armastus lakkas olemast.” Võid käia kirikus, lugeda Piiblit ja iga päev palvetada, kuid ometi mitte armastada Jumalat tõeliselt. Jumala armastamine on pühendumine ja südame hoiak, mille tulemus on kuulekus. See on igapäevane tema austamise ja temale allumise otsus. Kas Sinu armastus on jahtunud?
