Tänan Sind väga!

Hea Raadio 7 kuulaja,

Tänan Sind väga!

Me teeme üheskoos raadiosaateid, mille sisu on  selgitav, lahendusi pakkuv. Kätt elupulsil hoides vaatame nendes saadetes olukordadele ilustamata otsa, otsimata süüdlasi jagame väärtusi, mis annavad igapäevatoimetustesse kindlust ja lootust. Oleme üks vähestest raadiojaamadest, kelle saatepäev algab tänusõnadega Loojale meie ühise kodu hoidmise eest. Meie kavas on religioonilugu ja  piiblilood, kultuur ja kultuurilugu, ka majandus-ja poliitika temaatika. Tähtsaim, kelle pärast me seda kõike teeme, on inimene. Hoolides ja hoides jagame armastust. Armastust, mis on pikameelne, mis hellitab, ei otsi omakasu, rõõmustab Tõe üle.

Raadiosuhtlus on kahepoolne. Koostegemine tähendab kaasatud osapooli, kus ühisosa rikastab, kus tunnetuse avarus annab uue kogemusliku tähenduse argirutiinile ja seob ühiseks pereks.

Tänan Sind väga! Et oled meie pere liige.

Tänan Sind väga! Et mõistad, et meie raadiojaam on eetris tänu kuulajate rahalisele toetusele. Eestis  on raadiokuulamine ja telerivaatamine seadusega nõnda reguleeritud, et meie elanikkond on kodusoleva vastuvõtja maksust vabastatud. Meie rahvusringhääling saab toetuse maksumaksja rahast, erakanalid reklaamimüügist. Kristliku sõnumiga meediaettevõte töötab tänu kuulajaskonna lojaalsuse ja rahalisele toetusele.

Me soovime oma ellu rahu ja õnne. Tahame tasakaalu ja toimetulekut. Tervist ja sotsiaalseid garantiisid. Vajame igal päeval igapäevaleiba. Mitte ainult toiduse ja peavarju näol. Tänapäeval mahub igapäevaleiva mõistesse  tervis ja sotsiaalkindlustus, nii toasoe, elekter, kui ka raha. Raadiojaama igapäevaleib on hulk väga erineva funktsiooniga  masinaid, mitmete erinevate programmiga arvuteid, lisaks helisignaali saatjad ja vastuvõtjad, antennid ja nende tornid. Ja muidugi elekter, mis ööpäevaringselt kogu masinaparki töös hoiab.

Tänan Sind väga! Sinu toetus on oluline raadiojaama töös. Ja eriti oluline on veel üks vajadus, mida me üheskoos igapäevaselt teeme. See on inimese vajadus hingeleiva, eluleiva järele. Eluleiba ei asenda miski materiaalne. Sellel on igavikuline tähendus. Inimesed soovivad oma hingele pai, otsivad erinevate tegevustega hingerahu. Otsivad jumalat, otsivad otseselt nimetamata või ehk endalegi aruandmata, milline on nende otsingutegevuste tegelik siht. Otsingute vorme on tohutult palju – meditatsioonid ja treeningud või ülikülluse taotlus. Jeesus ütleb, et tema on eluleib  ja tema on tee tema isa, universumi looja, Jumala juurde. Jeesuse andis oma järgijatele ülesande jagada eluleiba kõigile minnes kõikjale, lausa maailma äärteni välja. Tänan Sind väga! Toetades raadiojaama oled misjonikäsu elluviija.

See ongi, kuidas me üheskoos raadiosaateid teeme.

Lõpetuseks veel üks oluline detail. Raamatute raamatus on kirjeldus ühest kohtumisest, mida tänapäeva väljendeid kasutades saab seletada, et  Jeesus vajas üksildast paika. Sõites sinna paadiga üle Galile järve, nägi järveäärne elanikkond, kuhu Jeesus suundus ja nad järgnesid talle jalgsi linnadest. Arvatakse, et osa neist, kes läksid Jeesusega kohtuma, käisid maha nii paarkümmend kilomeetrit. Ja kui Jeesus astus paadist välja ja nägi suurt rahvahulka. Kokkutulnute arvuks sai enam kui 5000 meest koos peredega. Jeesuse meel  läks haledaks ning ta tervendas nende haiged. Õhtu jõudes aga astusid Jeesuse jüngrid ta juurde ja ütlesid: ,,Paik on üksildane ja aeg juba hiline, lase nüüd rahvahulgad ära minna, et nad läheksid küladesse endale süüa otsima!“ Jeesuse jüngrid soovitasid Jeesusel rahvas koduteele saata, sest rahvahulk vajas kehakinnituseks toitu. Tollal polnud tänapäevaseid Hesburgeri ega Hamburgeri kiirsöögikohti. Jüngrid tahtsid kriitilist olukorda ennetada, kuid Jeesus ütles: ,, Andke teie neile süüa!“ See tundus võimatu ülesandena. Viimaks leiti rahvahulga seast  poisike, kellel oli toidukorvis viis leiba ja kaks kala.  Mitte viis leivapätsi, pigem viis väikest odraleivakest, tänapäevases mõistes ehk  viis leivaviilu. Selle korvi sisuga mindi Jeesuse juurde. Võimalik, et mehed  mõtlesid endamisi, et näitame seda piskut, seda vähest, siis Jeesus mõistab, rahvas tuleb ära saata, enne kui öö on käes. Kuid Jeesus   käskis rahvahulkadel istuda rohule, võttis need viis leiba ja kaks kala, vaatas üles taevasse, õnnistas ja murdis ning andis leivad jüngrite kätte, jüngrid aga andsid need rahvale. Ja kõik sõid ja said kõhud täis. Ja ülejäänud palakesi korjati kaksteist korvitäit.

Seda lugu tuntakse kui viie leiva ja kahe kala imelugu – just nii palju korvis oli, aga süüa jagus tuhandetele ja jäi veel ülegi. Tihti arvatakse, et kirjeldatud ime ,,võti“ peitub jagamises. Kuid enne jagamist võttis Jeesus toidukorvi ja palus jumalal jagatavat õnnistada. Jagades õnnistatut – olgu seda imevähe ja olgu selleks leib, raha või Sõna – jumala õnnistus paljundab jagatatavat.
Nii sageli me arvestame vaid inimlike ressurssidega ja jätame kõrvale võimaluse, et Jumal võib tuua omad piiramatud ressursid lisaks. See lugu on meile  julgustuseks, kui seisame valikute ees, kas arvata see vähene, mis meil on, liig tühiseks ja jätta endile või järgida Jeesust – õnnistada ja jagada. Jagada õnnistust.

Tänan sind veelkord! Eriti tänan Sind lojaalsuse eest.

Südamlike tervitustega

Helle Aan

Raadio 7 tegevjuht

Reklaam