Eesti Apostellik Administratuur muudeti Tallinna piiskopkonnaks

Paavst Franciscus otsustas ülendada Eesti Apostelliku Administratuuri Tallinna piiskopkonnaks ja piiskop Philippe Jourdani  nimetada Tallinna piiskopkonna piiskopiks. Paavstise otsuse tegi teatavaks Tema Ekstsellents peapiiskop Georg Gänswein Tallinna Pühade Apostlite Peetruse ja Pauluse Katedraalis 26.09.2024 kell 13.00 (Rooma aja järgi kell 12.00), kui Roomas avaldati ametlikult Tema Pühaduse otsus.

 

  1. septembril 2024 paavst Franciscus tegi kauaoodatud otsuse ja otsustas moodustada Tallinna piiskopkonna Eesti Apostelliku Administratuuri asemele ja nimetada Rooma-Katoliku Kiriku Tallinna piiskopkonna piiskopiks Philippe Jourdani.

Roomakatoliiklus on Eesti territooriumil olnud sajandeid, kui ametliku iseseisva katoliikliku institutsioonina 1924. aastast, kui paavst Pius XI asutas Eesti Apostelliku Administratuuri ja Eestimaa katoliiklased ei kuulunud enam Riia piiskopkonna alluvusse. Toonane katoliiklaskond oli väga väike, statistika järgi umbes 2000 katoliiklast, ja ei asutatud kohe piiskopkonda Tallinna, vaid ajutine Apostellik Administratuur, mis juhtis katoliiklaste usuelu Eestis.

Apostelliku administratsiooni muutmine piiskopkonnaks on katoliku kirikus nii pastoraalselt kui ka struktuuriliselt oluline protsess mitmel põhjusel. Esmalt, piiskopkond on püsiv üksus, mida juhib piiskop ja tal on piiskopkonna üle täielik võim. Pastoraalses mõttes annab üleminek piiskopkonnaks katoliiklastele omase identiteedi, tugevama kuuluvustunde ülemaailmsesse katoliku kirikusse ja järjepidevuse, mis on oluline katoliku kogukonna vaimse arengu jaoks Eestis.

Piiskopkonna loomine soodustab kohalike kiriklike struktuuride, nagu kogudused, seminarid ja heategevusasutused, arengut. See võimaldab kirikul paremini juurduda kohalikus elus ja tõhusamalt vastata usklike vajadustele

Üleminek piiskopkonnale tähistab Kiriku pikaajalist pühendumist asjaomasele piirkonnale või kogukonnale. See näitab, et kirik peab kogukonda piisavalt tugevaks ja stabiilseks, et õigustada püsivat organisatsiooni.

Eestis on umbes 6500 katoliiklast ja on üks väheseid kirikuid Euroopas, kelle liikmeskond pidevalt kasvab.

RKK PRESSITEENISTUS

Reklaam