20. augustil toimus Tallinnas metropoliit Eugeni (veebi vahendusel) eesistumisel MPEÕK täiskogu teine istung, mille peamiseks eesmärgiks oli kinnitada kiriku põhikirja uus redaktsioon.
Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku täiskogu võttis vastu põhikirja uue versiooni, millega väidetavalt on fikseeritud kiriku sõltumatus Vene Õigeusu Kirikust administratiiv-, majandus-, haridus- ja tsiviilasjade ajamises. Põhikirjast eemaldati viited Moskva patriarhaadile.
Kuna uuendatud põhikiri pole veel avalikustatud, siis enim on vastukaja tekitanud tõsiasi, et põhikirjas muudeti kiriku nimi Eesti Õigeusu Kirikuks. MPEÕK põhjendab nime muutmist vajadusega viia see kooskõlla patriarh Aleksius II 1993. aastal välja antud tomose ehk kirikliku kinnituskirjaga.
Veel annab MPEÕK pressiteenistus teada, et täiskogu kiitis heaks sinodi tegevuse läbirääkimisprotsessis riigiga ning väljendas lootust, et Eesti õigeusklikel õnnestub leida tee ja vahendid kirikulõhe ületamiseks, toetudes kanoonilisele korrale, vastastikusele lugupidamisele ja võrdsetele õigustele.
Täiskogu otsuste kohta ütles siseminister Lauri Läänemets Eesti Rahvusringhäälingu vahendusel, et põhikirja muudatused ei tohi olla üksnes kosmeetilised, vaid tuleb liikuda sisulise eraldumise suunas Vene Õigeusu Kirikust.
Uut usuühenduse nimekuju peab minister problemaatiliseks, kuna usuühenduse nimi peab selgelt erinema teistest registrisse kantud juriidiliste isikute nimedest ega saa olla eksitav. Eesti Õigeusu Kiriku nimekuju viitaks, et sellesse on koondunud kõik Eesti õigeusu kogudused. See ei vasta aga tegelikkusele, kuna eksisteerib ka Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik. Olukorra teeb keerulisemaks veel seegi, et EAÕK kasutab välissuhtluses Eesti Õigeusu Kiriku nimekuju.
allikas: bns.ee; ajaleht Eesti Kirik
