Igal aastal 18.–25. jaanuaril kutsutakse kõiki kristlasi osalema Kristuse ülempreesterlikus palves: „Ma palun nende eest, et kõik oleksid üks, nii nagu sina, Isa, minus ja mina sinus, et nemadki oleksid meis, et maailm usuks, et sina oled minu läkitanud“ (Jh 17:21). S
Seda kristlaste ühtsuse palvenädalat korraldavad alates 1966. aastat ühiselt Kirikute Maailmanõukogu ja Paavstlik Kristlaste Ühtsuse Edendamise Dikasteerium. Põhjapoolkeral on palvenädala traditsiooniline periood 18.–25. jaanuar, aeg, mida raamistavad apostlite Peetruse ja Pauluse mälestuspäevad. Lõunapoolkeral on palvenädala tähistamiseks sageli nelipühade aeg. Eesti Kirikute Nõukogu alustas nelipüha ühiseid oikumeenilisi palvusi 1995. aastal. Hilisematel aastatel koguneti ühe või teise konfessiooni kutsel. Alates 2018. aastast palvetatakse Tallinna Peeter-Pauli katedraalikoguduses kristlaste ühtsuse palvenädala vesperit perioodil 18.–25. jaanuar; pressiteadetega antakse edasi palveteemad ka teistele kogudustele. 2025. aastal liitus eestpalvetamisega EELK õpetajate konverents.
2026. aasta palvenädala juhtmõtted on ette valmistanud Armeenia Apostlik Kirik, aluseks Pühakirja tekst: „Üks ihu ja üks vaim, nagu te olete ka kutsutud üheks lootuseks oma kutsumise poolest“ (EF 4:4). Neid saab PDF vormingus lugeda aadressil oikoumene.org.
Tuletatakse meelde, et kõik kristlased on üks ihu Kristuses, keda juhib Püha Vaim. See ühtsus on olemuslik, mida konfessionaalne, kultuuriline või rahvuslik mitmekesisus ei kahjusta, vaid rikastab. Püha Vaim annab väe kristlaste ühtsusel nähtavaks saada selles maailmas, Vaim paneb Jumala rahva liikvele palverännakuteel ühise lootuse poole. Kõikide ühine lootus seisneb igaveses elus koos Jeesuse Kristusega. Palverännak kestab seni, „kuni meie kõik jõuame usu ja Jumala Poja tundmise ühtsusesse, saades täismeheks Kristuse täisea mõõtu mööda“ (Ef 4:13). Vaimulik küpsus kui Kristuse täisea mõõt on kristlastel veel ees – selle poole püüeldakse jätkuvalt ja püsivalt Kristuse tundmaõppimisega. Kristuses leiame ühise usu ja osaduse, meele uuenemise ja tegusa armastuse.
Kuid kristlaste nähtav ühtsus ei ole eesmärk iseeneses, vaid selleks, et Kristuse evangeelium saab maailmas nähtavaks, nii et inimesed leiavad usu Kristusesse. 5. novembril 2025 esitleti Roomas koostöös Euroopa Kirikute Konverentsi ja Euroopa Piiskopikonverentside Nõukogu dokumenti „Charta Œcumenica”. Selle dokumendiga kinnitavad Euroopa kirikud uuesti, et nad on ühisel palverännakul, et nad jäävad dialoogi ning et nad pühenduvad ühisele evangeeliumi kuulutamisele. „Usaldusväärne tunnistus nõuab meilt Hea Sõnumi levitamist koos ja mitte üksteisega konkureerides.“ Dokument rõhutab, et ühiselt kuulutatud usk kinnitab elu austamist; inimsuhete, sealhulgas abielu ja perekonna tähtsust; eelistatud valikut vaeste kasuks; valmisolekut andestada; ja kõiges kaastunnet. Taotledes rahu Euroopas, igatsedes taas „taguda mõõgad sahkadeks ja piigid sirpideks“ (Jh 2:4), antakse endale aru, et tuleb seista silmitsi traagilise reaalsusega, kus tuleb valida, kas lubada vägivallal jätkuda või kasutada jõudu selle lõpetamiseks. „Kirikutena peame paluma Jumalalt rahu kui Tema kingitust, tunnistades, et rahu tuleb ka aktiivselt päevast päeva üles ehitada õigluse ja armastuse tegude kaudu.“ Seetõttu meie usk ei luba meil vastaste suhtes meelt heita. Me ei samasta eksijaid nende eksimustega ega kaota nende suhtes lootust.
Palvenädalal algas missaga pühapäeval, 18. jaanuaril 2026 kell 10:00 Tallinna Toompea Kaarli kirikus. Kõneleb RKK preester Tomasz Materna.
Ühine vesper toimub neljapäeval, 22. jaanuaril 2026 kell 18:45 Tallinna Peeter-Pauli katedraalis. Kõneleb EELK peapiiskop Urmas Viilma.
allikas: e-kirik.eelk.ee
