“Õndsad on need, kes on vaimus vaesed…” Matteuse 5:3
Kui roosiline algus seljataha jääb ning reaalne elu kätte jõuab, mis muudab siis osa abielusid õnnelikuks ja viib teised õnnetusse? Kas küsimus on vedamises? Heades geenides? Omavahelises läbisaamises? Vaevalt küll! Abieluõnn, mis on üle muutuvatest olukordadest, tugineb omadustele, millest Jeesus õpetas. Heidame nendele pilgu.
1. Õnnelikud on alandlikud. “Õndsad (õnnelikud) on need, kes on vaimus vaesed (alandlikud, kes peavad end tähtsusetuks)…” Uhkus, mis soovib vaid ennast upitada ja nõuab alati oma õigust, toob õnnetust, samas alandlikkus, enesesalgamine ja kaasa vajaduste esikohale asetamine, toovad õnne.
2. Õnnelikud on leebed, need, kes on õrnad, kannatlikud ja lahked. Kui suhtud kaasa võitlustesse heasoovlikult, oled nende osas tundlik ja pika meelega, näitad üles armastust, mis toob valusatel hetkedel leevendust ja paranemist.
3. Õnnelikud on halastajad. Varem või hiljem tehakse abielus teineteisele ülekohut. Üles kerkivad valu, pettumus ja viha, millele järgneb soov kätte maksta. Nii nagu kättemaks tekitab kättemaksu, nii tekitab ka halastus halastust. Halastus ei tähenda teise “karistamata” minemalaskmist. Armulisus ja halastus kaasa vastu peaks olema vastastikune. See tekitab õhustiku, kus eksinule osutatakse armu. Halastus teeb lahkhelidele lõpu ka siis, kui miski muu seda ei suuda.
4. Õnnelikud on rahutegijad. Vajadus oma sõna alati maksma panna ning “võitjaks” tulla üksnes suurendab konflikti. Kui abielus osutub võitjaks üks pool, siis tegelikult on mõlemad pooled kaotajad! Tõeline võit on see, kui loobud rahutegijana isiklikust võidust. Sa oleksid igaveseks kadunud, kui Jeesus poleks olnud valmis Sinu eksimuste kasuks oma õigusest loobuma. Sõrmus ei ole ainus jumalakartliku abielu sümbol, selle kõige tähtsam sümbol on siiski rist. Suretamata isekuse alistamine Kristuse eeskuju järgides ongi see, mis toob abieluõnne!
Piiblisalmid tänaseks: 3. Moosese 19-21; Markuse 8




