„Jaakobus, Jumala ja Issanda Jeesuse Kristuse sulane, saadab tervitusi kaheteistkümnele hajali asuvale suguharule.“ (Jaakobuse kiri 1,1)
Jaakobus kirjutas kaheteistkümnele hajali asuvale suguharule, kes Jeeruusalemmast põgenenud olid. Jaakobus kasutas sõna „diasporaa“ ehk hajali asuv. Peale seda, kui Stefanos Apostlite tegude seitsmendas peatükis märtrisurma suri, hakati kristlasi Jeruusalemmas aina enam taga kiusama. Kristlased keeldusid keisrit kuningaks tunnistamast, sest nende jaoks oli ainus kuningas Jeesus Kristus. Piiblis on kirjas: „Sel päeval tõusis suur tagakiusamine Jeruusalemma koguduse vastu ja kõik peale apostlite hajutati mööda Juuda- ja Samaariamaad.“ (Ap 8,1) Jaakobus kirjutas usklikele, kes olid kaotanud kõik – oma kodud, töökohad, varanduse. Milline pinge ja stress! Jah, Jumal lubas sel sündida lasta, sest tal oli oma eesmärk. Kui need usklikud oleks jäänud Jeruusalemma, siis ei oleks evangeelium nii kiiresti tolleaegses maailmas levinud. Igal poole, kuhu varased kristlased jõudsid, kuulutasid nad evangeeliumi ja vaid ühe inimpõlve jooksul levis evangeeliumi kogu Rooma impeeriumis. Seepärast kirjutas Jaakobus hajali asuvale kirikule: „Pidage seda lausa rõõmuks, mu vennad, kui te satute mitmesugustesse kiusatustesse.“ (Jk 1,2) Nad kisti Jeruusalemmast juurtega üles, kuid neist said alguse uued kogudused. „Jumal aga muutis needmise õnnistamiseks.“ (Nh 13,2) Jumalaga koos saab lühiajalisest valust pikaajaline kasu. Ta kasutab meile arusaamatuid tagasilööke oma eesmärkide täitmiseks. Mis Sinu elus praegu toimub? Kas oled samas olukorras? Usalda Jumalat, ta teab, mida teeb! 1Kn 3:4-14 Pro 2:1-5 Jk 1:2-8
