„Ma tänan Issandat igal ajal, alati on tema kiitus minu suus.“ (Psalmid 34,1)
Jumalat võid liiga vähe ülistada, kuid mitte kunagi liiga palju. Taavet kirjutas: „Päikesetõusust loojakuni olgu kiidetud Issanda nimi!“ (Ps 113,3) „Seitse korda päevas ma kiidan sind su õiguse seaduste eest.“ (Ps 119,164) „Ma tänan Issandat igal ajal, alati on tema kiitus minu suus.“ (Ps 34,1) Kui elu Sul üle pea käib, siis ei mõtle Sa kõige esimese asjana ilmselt Jumala kiitmise peale. Ometi peaksid just seda tegema, sest kiitus viib tähelepanu Sinult Jumala imelisele väele. Joosafat seisis silmitsi armeega, mille vastu tal polnud lootuski. Kui Paulus ja Siilas vanglas Jumalat kiitsid, siis langesid neilt ahelad ja uksed avanesid. Probleemile keskendumine ja Jumala kiitmise unustamine on tavaline, kuid just kiitus lükkab lahendustelaviini käima. Peetrus kirjutas: „Et teie usk läbikatsutuna leitaks palju hinnalisem olevat kullast, mis on kaduv, ent mida siiski tules läbi proovitakse ja oleks teile kiituseks, kirkuseks ja auks Jeesuse Kristuse ilmumisel.“ (1 Pt 1,7) Hakka ülistuse jõudu tunnustama ning tee seda oma enesetundele vaatamata. Kiitus toob Jumala ligiolu ning asetab Su tema poolehoiu ja õnnistuse tulva sisse. Ülista ja lase Jumalal ülejäänu eest hoolitseda.
2Mo 16-18 Mt 6:19-34 Ps 74:1-11 Õp 2:6
